Kõik artiklid

Amprium · · 3 min lugemist

15-minutiline börsihind: mis muutus ja mida see kodule tähendab

Alates 1. oktoobrist 2025 on Nord Pooli järgmise päeva elektrihind Eestis iga 15 minuti kohta, mitte tunni kohta. Arvutasime aasta andmetest, kui palju hind ühe tunni sees tegelikult kõigub.

Lühivastus: alates 1. oktoobrist 2025 määratakse Euroopa järgmise päeva elektriturul, sealhulgas Eestis, hind iga 15 minuti kohta. Ühes päevas on 96 hinda, mitte 24. Ühe tunni sees erines odavaim ja kalleim veerandtund viimase aasta jooksul keskmiselt 2,7 s/kWh, igal kuuendal tunnil üle 5 s/kWh. Börsipaketiga kodu maksab nüüd täpselt selle veerandtunni hinda, millal elektrit tarbis.

Mis muutus

Nord Pooli järgmise päeva turul (day-ahead) kaubeldi varem tunnikaupa: igal tunnil oli üks hind. Üleeuroopalise turu ühendamise (SDAC) raames mindi üle 15-minutilisele ajaühikule:

  • 30. september 2025 oli esimene kauplemispäev 15-minutiliste hindadega.
  • 1. oktoober 2025 oli esimene tarnepäev, mille elekter oli hinnastatud veerandtundide kaupa.
  • Algne plaan oli juuni 2025, kuid see lükati sügisesse.
  • Päevasisesel turul (intraday) olid Balti riigid läinud 15-minutilistele ühikutele juba 16. detsembril 2024.

Põhjus on elektrisüsteemi muutumine. Päikese- ja tuuleenergia toodang muutub kiiresti ning 15-minutiline hind näitab tegelikku olukorda täpsemalt kui tunni keskmine.

Kui palju hind tunni sees kõigub

Vaatasime läbi kõik 8760 tundi ajavahemikus 16.10.2025–15.10.2026 ja võrdlesime iga tunni odavaimat ja kalleimat veerandtundi:

Näitaja Väärtus
Keskmine vahe tunni sees 2,7 s/kWh
Mediaan 1,4 s/kWh
Tunnid, kus vahe oli üle 2 s/kWh 40%
Tunnid, kus vahe oli üle 5 s/kWh 17%
Suurim vahe ühe tunni sees 55,5 s/kWh

Hinnad on ilma käibemaksuta. Enamikul tundidel on vahe väike, aga igal kuuendal tunnil on see suurem kui 5 s/kWh. Mõnel harval tunnil maksis üks veerandtund kümneid sente rohkem kui sama tunni teine veerandtund.

Mida see kodule tähendab

Kui sul on börsipakett: maksad nüüd iga veerandtunni hinda. Kui käivitad boileri või elektriauto laadimise kell 21.45 asemel kell 22.00, võib see olla märgatavalt odavam või kallim. Tunni keskmise vaatamisest enam ei piisa.

Kui sul on fikseeritud hind: otsest mõju ei ole, maksad lepingus kokku lepitud hinda.

Kui sul on nutikas juhtimine: 15-minutiline hind annab automaatikale rohkem võimalusi. Koduaku, mida juhib näiteks MarkeDroid, saab laadida just kõige odavamatel veerandtundidel ja toita maja kõige kallimatel, mitte ainult terve tunni kaupa. Käsitsi seda 96 korda päevas keegi ei tee.

Kust 15-minutilisi hindu näha

  • Eleringi hinnaandmed näitavad järgmise päeva hindu, mis avaldatakse eelmisel päeval pärastlõunal.
  • Meie MarkeDroidi lehel on graafik tänaste tunnihindadega Eestis ning päeva odavaimate ja kalleimate tundidega.
  • Paljude elektrimüüjate äpid näitavad nüüd samuti 15-minutilisi hindu.

Korduma kippuvad küsimused

Millal läks Eesti üle 15-minutilisele elektri börsihinnale?

Järgmise päeva turul 1. oktoobril 2025 (esimene kauplemispäev 30. september 2025). Päevasisesel turul toimus üleminek Balti riikides juba 16. detsembril 2024.

Mitu börsihinda on ühes päevas?

96 hinda, iga 15 minuti kohta üks. Enne 1. oktoobrit 2025 oli järgmise päeva turul 24 tunnihinda.

Kas 15-minutiline hind teeb elektri kallimaks?

Mitte iseenesest. Muutus on see, et hind näitab kõikumist täpsemalt: tunni keskmise asemel näed iga veerandtunni hinda. Börsipaketiga kodu, kes oskab tarbimist odavamatele veerandtundidele nihutada, võidab. Kodu, kes tarbib kalleimatel veerandtundidel, maksab rohkem.

Kui palju erinevad veerandtunni hinnad ühe tunni sees?

16.10.2025–15.10.2026 oli odavaima ja kalleima veerandtunni vahe ühe tunni sees keskmiselt 2,7 s/kWh ilma käibemaksuta. 17% tundidest oli vahe üle 5 s/kWh.

Allikad